Jõuluvaheaeg 2020

 12. jaanuaril 2021 anti Riigi ilmateenistuse hoiatus tuisu ja halbade ilma- ning teeolude kohta. Tuiskas tõesti, ilm oli hull, elekter kadus jällegi. Algul oli põhjus ebameeldivuseks, kuid andis jälle võimaluse puhata. Hiljem elektri taastudes sai nii süüa teha kui ka uudiseid kuulata. Uudistes tuli samuti tuisku ja tormi.

  Täna mōtisklengi tänamise ja tänulikkuse kohta. On ikka paljugi, mille east tänulik olla. Täna saanuks 100 aastaseks meie vanaema Misella, keda meie kutsusime Anaks. Tema mind kasvatas ja õpetas, oli karm, vahest  ehk liigagi kuid inimene minust sai. Ana õpetas mind austama ja armastama loodust, lilli ja  hindama igas aastaajas oma ilu. Täna olen tänulik ja õnnelik, et mul on kodu ja pere ning töö ja võimalus tegeleda ka hobidega nagu pillimäng ja liikumine looduses , samuti aiandus ja lilled. Mida õppisin? lumise talve tõttu on pidevalt elektriatkestus, mis annavad võimaluse kütta kaminat, nautida tule praksumist, mütiskleda ja koos pereliikmetega mängida lauamänge, mida tavapärases rutus teha ei saa. Nii, et olgem tänulik ka selle eest, kui vahest elektrit ei ole.  Kui elekter lõpuks tagasi tuli, otsustasin siiski Ana meetuseke ja 100. sünniaastapäevaks teha torti nii nagu tema seda tegi, ehk ehtsat biskviiti ja võikreemi. Kuna võikreemi retsept oli meelest läinu...

 Kogu see nädal on läinud suhteliselt kiirelt ja töiselt. Nädala algus oli raske, sest mõtted olemisest püsimisest, jäämisest ja minemisest võtsid palju. Looduses tundub kõik nii loomulik, püüad samad mõtted üle kanda inimeste maailma ja siis... tekivad tunded, mälestused ja raskused. Ühtpidi mõitad, et pead lahti laskma ja edasi minema, teistpidi tekib tunne, et oh viibi veel meeldiv mälestus. Muidugi, mälestusi ei võta keegi, neid võib ikka heietada ja küllap ongi vaja kukkuda nagu vesi kosest, et mitte unustada elu ajalisust ja lõplikkust. Enamuse ajast sel nädalal tegelesin õpilastele antud distantsõppe ülesannete kontrollimise ja tagasisidestamisega. Tööd olid huvitavad ja nende läbivaatamine, lugemine võttis aega suisa kolm pikka päeva. Oli väga huvitavaid ja uudsete lahendustega töid, samas ka palju neid kes olid suhtunud viimase nädala ülesandesse kergelt. Kinnitust sai aga see, et kahjuks samad õpilased, kes kevadel distantsõppel olles töid ei teinud või tegid tugeva viivi...

 Täna lugesin TalTeci teaduri artiklit " Ressursid sügavalt maapõuest ja ookeanipõhjast meie koju" Lõuna paiku tuli teade suurest maalihkest Norra pealinna Oslo lähistel ( Delfi, Postimees jm), uurisin mitmeid allikaid, kuid maalihke põhjust ei saanud teada. Hiljem vaatasin filmi "Fred Jüssi. Olemise ilu" Mõtisklemist looduse teemadel jätkus. Olen loodust kogu aeg väga tähtsaks pidanud ja arvamusel, et inimene võib küll pidada end " looduse krooniks" kuid tegelikult käitub loodus ikka omasoodu ja inimesel pole muud, kui leppida, õppida ja kohaneda. Oskus loodust vaadata ja kuulata on õpitav, kuid seda ei saa teha karjakaupa ja käsukorras, see peab olema sisemine tung või kellegi poolt suunatud tegevus.  Olen nõus Fred Jüssiga, et loodust ei saa vaadelda jooksu pealt, peab olema aega ja soovi vaadata, märgata ja vaadelda, siis tekib ka oskus nautida hetki ja looduse olevaid helisid, lõhnu, värve.... Jah, peab olema aega, olengi tagasi oma eilses mõtiskluses...

 Tänane päev on möödunud ikka mõeldes Riinale, sest olen tegelenud järelhüüdele sobiva pildi otsingutega, olen lapanud läbi oma fotokogu ( mis polegi nii väike ja sisaldas üsna huvitavaid leide), kuid vajalikku fotot mitte. Sama eesmärgiga käisin ka koolimajas, kuid sealtki leitud fotod ei ole kas sobiva kvaliteediga või on liiga väikesed.  Millistele mõtetele see otsing mind on viinud? Meil kõigil on oma igapäevaelus kiire ja me keegi ei ole rahul oma välimusega . Me kõik sooviksime olla kas ilusamad , nooremad või veel midagi; ja pildile ka ei taha just jääda. " Las lähevad teised, ma olen kusagil tagapool, küll ma paistan." Siis aga sekkub Kõrgeim Võim ja muudab meie igapäevaelu niivõrd, et meil taleb teha hoopis teistsuguseid otsuseid ja valikuid. Äkki; kui meid enam ei ole, siis peavad otsima teised meie asjade hulgast kasvõi näiteks fotot meist - esinduslikku - ja polegi. Ka minu abikaasa kuulates minu sahmimisi ütles - et vat mis peaks inimesel olemas olema - ka meil e...

 Esmaspäev 28.detsember Olude sunnil tuleb terve päeva jooksul tegeleda eile lahkunud hea kolleegi järelehüüde kirjutamisega, seda kindlasti mitte üksi vaid meeskonnana koos Tiiu, Maarika ja Merikesega. Terve päeva jooksul tuleb pidada ka palju telefonivestlusi nii kolleegide kui ka juhtkonna liikmetega. Õhtul kella 8 paiku on lõpikas kõik valmis sellisena nagu meile endile tundub paslilk. Kirjutis ei saa küll ülemäära pikk, aga selle sõnastuse mõtlemine ja Riina meenutamine on võtnud enamuse sellest ajast, mis on kulunud eile õhtupoolikul saadud kurva teate saamisest tänase kirjatüki valmimiseni.  Riina Loorand oli väga eriline inimene igas mõttes. Väliselt halli hiirekesana tundunud Riinas pulbitsesid tugevad tunded ja särav isiksus. Loodan, et Sa, Riina, leidsid rahu ja liigud tähtede poole, saades tähetolmuks meie kõigi mõtetes ja silmis. See, mida ma praegu sellesse teksti kirjutan, ei oma tegelikult suurt ja sügavat mõtet, need on hetkeemotsioonid ja hiljem võib neid ise...