Täna mōtisklengi tänamise ja tänulikkuse kohta. On ikka paljugi, mille east tänulik olla. Täna saanuks 100 aastaseks meie vanaema Misella, keda meie kutsusime Anaks. Tema mind kasvatas ja õpetas, oli karm, vahest ehk liigagi kuid inimene minust sai. Ana õpetas mind austama ja armastama loodust, lilli ja hindama igas aastaajas oma ilu. Täna olen tänulik ja õnnelik, et mul on kodu ja pere ning töö ja võimalus tegeleda ka hobidega nagu pillimäng ja liikumine looduses , samuti aiandus ja lilled. Mida õppisin? lumise talve tõttu on pidevalt elektriatkestus, mis annavad võimaluse kütta kaminat, nautida tule praksumist, mütiskleda ja koos pereliikmetega mängida lauamänge, mida tavapärases rutus teha ei saa. Nii, et olgem tänulik ka selle eest, kui vahest elektrit ei ole. Kui elekter lõpuks tagasi tuli, otsustasin siiski Ana meetuseke ja 100. sünniaastapäevaks teha torti nii nagu tema seda tegi, ehk ehtsat biskviiti ja võikreemi. Kuna võikreemi retsept oli meelest läinu...