Kokkuvõte nädalast 4. - 8. jaanuar. Tööst arvuti ja inimestega

 Kogu see nädal on läinud suhteliselt kiirelt ja töiselt. Nädala algus oli raske, sest mõtted olemisest püsimisest, jäämisest ja minemisest võtsid palju. Looduses tundub kõik nii loomulik, püüad samad mõtted üle kanda inimeste maailma ja siis... tekivad tunded, mälestused ja raskused. Ühtpidi mõitad, et pead lahti laskma ja edasi minema, teistpidi tekib tunne, et oh viibi veel meeldiv mälestus. Muidugi, mälestusi ei võta keegi, neid võib ikka heietada ja küllap ongi vaja kukkuda nagu vesi kosest, et mitte unustada elu ajalisust ja lõplikkust.

Enamuse ajast sel nädalal tegelesin õpilastele antud distantsõppe ülesannete kontrollimise ja tagasisidestamisega. Tööd olid huvitavad ja nende läbivaatamine, lugemine võttis aega suisa kolm pikka päeva. Oli väga huvitavaid ja uudsete lahendustega töid, samas ka palju neid kes olid suhtunud viimase nädala ülesandesse kergelt. Kinnitust sai aga see, et kahjuks samad õpilased, kes kevadel distantsõppel olles töid ei teinud või tegid tugeva viivitusega, olid ka seekord need, kelle töid polnud. 

Mida õppisin? Koolituse käigus tutvusin uue äpiga ja selle kasutusvõimalustega, samuti sain teadlikumaks arvuti tehnilistest probleemidest ja lahendustest infospetsialistde abiga. Vaatasin mitmeid populaarteaduslikke filme; veest, toidu raiskamisest, Hokaido sartest jne. 

Mis puudutas? Kui tähtis on rääkimine kaaslastega, kolleegidega, lähedastega. Arvuti ei asenda inimest. Laigid ja emootikonid ei asenda inimlikke sõnu ja suhtlemist. On hea, kui võtame vahest lihtsalt aega teise inimese jaoks, kuulame, vahetame mõtteid, kui võimalik istume kokku ja arulteme. Koostööna sünnib midagi palju suuremat ja paremat kui iseseisvalt nurgas nokitsedes.

Märgakem lähedasi, kolleege ja lihtsalt häid inimesi; osakem tänada ka väikeste asjade eest! Meist igaühele on antud oma aeg, kasutagem seda parimal võimalikul viisil!