Teisipäev 29. detsember - ajaline või ajatu

 Tänane päev on möödunud ikka mõeldes Riinale, sest olen tegelenud järelhüüdele sobiva pildi otsingutega, olen lapanud läbi oma fotokogu ( mis polegi nii väike ja sisaldas üsna huvitavaid leide), kuid vajalikku fotot mitte. Sama eesmärgiga käisin ka koolimajas, kuid sealtki leitud fotod ei ole kas sobiva kvaliteediga või on liiga väikesed.

 Millistele mõtetele see otsing mind on viinud? Meil kõigil on oma igapäevaelus kiire ja me keegi ei ole rahul oma välimusega . Me kõik sooviksime olla kas ilusamad , nooremad või veel midagi; ja pildile ka ei taha just jääda. " Las lähevad teised, ma olen kusagil tagapool, küll ma paistan." Siis aga sekkub Kõrgeim Võim ja muudab meie igapäevaelu niivõrd, et meil taleb teha hoopis teistsuguseid otsuseid ja valikuid. Äkki; kui meid enam ei ole, siis peavad otsima teised meie asjade hulgast kasvõi näiteks fotot meist - esinduslikku - ja polegi. Ka minu abikaasa kuulates minu sahmimisi ütles - et vat mis peaks inimesel olemas olema - ka meil ei ole! Huvitavatele mõtterännakutele  jõuame; aga kas sellisteks teadmisteks peab keegi meie seast lahkuma?

 Kuidas jõuda selleni, et ka igapäevarutus oleks meil aega ka korraks mõelda iseendale, just selles hetkes ja sellisena nagu me oleme, leppida endaga ja jätta endaks ka jälg - kui mitte muul põhjusel, siis järeltulejatele vaatamiseks , meenutamiseks. Olgem siis ajalised kuid vahel ka ajatud.